Saida mak Ran Midar ka Diabetes Melitus (DM). .

 


Diabetes Mellitus (DM) maka kondisaun médiku króniku ida ne'ebé karakteriza ho nível Glukosa As (Midar)iha raan. Ida-ne'e akontese tanba isin labele produz insulina ne'ebé sufisiente ka labele uza insulina ho efetivu. Insulina hanesan hormona ida ne'ebé produz hosi pánkreas, ne'ebé nia funsaun atu ajuda glukosa tama iha sélula sira isin nian hodi nune'e bele uza hanesan fonte enerjia nian.

Tipu sira husi Diabetes Mellitus

Diabetes Mellitus Tipu 1

Akontese bainhira sistema imunidade isin nian ataka no estraga sélula beta sira iha pankreas ne'ebé produz insulina. Nu'udar rezultadu, isin labele produz insulina. Baibain akontese iha labarik ka joven sira.

Tratamentu prinsipál maka administrasaun esterna regulár ba insulina.

Diabetes Mellitus Tipu 2

Ida-ne'e maka tipu DM ne'ebé komún liu, akontese bainhira isin labele uza insulina ho efetivu (rezisténsia ba insulina) ka pánkreas labele produz insulina ne'ebé sufisiente. Normalmente dezenvolve iha ema adultu sira no iha relasaun ho estilu moris ne'ebé la saudavel, obesidade, ka istória família nian.

Tratamentu bele envolve mudansa sira iha dieta, ezersísiu, no ai-moruk oral sira ka injesaun insulina nian.

Diabetes Gestasionál

Akontese iha inan isin-rua sira no normalmente lakon hafoin partu. Maibé, feto sira ne'ebé maka esperiénsia ida-ne'e iha risku aas liu atu dezenvolve diabetes tipu 2 iha tempu ikus iha moris.

Fatór Risku sira

Fatór oioin ne'ebé bele aumenta ema ida nia risku atu hetan moras diabetes mellitus inklui:

·         Fatór jenétiku sira: Istória família nian kona-ba diabetes aumenta risku.

·         Obesidade: Bokur liu asosiadu ho rezisténsia ba insulina.

·         Falta atividade fíziku: Estilu moris ne'ebé la ativu aumenta risku ba diabetes tipu 2.

·         Idade: Risku ba diabetes aumenta ho idade, liuliu hafoin idade 45.

·         Ai-han sira ne'ebé la saudavel: Dieta ida ne'ebé iha modo barak no bokur sira ne'ebé la saudavel iha risku atu hamosu diabetes.

Sintoma sira DM Nian

Sintoma sira moras diabetes mellitus nian varia depende ba tipu no gravidade moras nian. Sintoma komún balu inklui:

·         Dala barak sente hamrook no hemu barak.

·         Soe be kik Bei-beik, liuliu iha tempu kalan.

·         Fadiga ka sente fraku.

·         Kanek ne’ebé susar atu kura.

·         Vizaun ne'ebé la klaru/hare la mos.

·         Lakon todan lahó razaun aparente (liuliu iha DM tipu 1).

Komplikasaun sira

Se la jere ho di'ak, diabetes bele hamosu komplikasaun oioin ne'ebé grave, hanesan:

·         Moras fuan: Diabetes aumenta risku ba moras fuan no AVC.

·         Estragu ba nervu (neuropatia): Rezulta iha fani ka sente moras, liuliu iha ain no liman.

·         Estragu ba rins (nefropatia): Bele kauza insufisiénsia rins nian.

·         Matan-hare la mos no sai at: Diabetes bele estraga vazu sira raan nian iha matan, hodi hamosu problema vizaun ka matan-delek.

·         Infesaun: Infesaun kulit ne'ebé akontese beibeik no infesaun iha via urinária.

Jestaun no Prevensaun

Dieta Saudavel: Konsumu ai-han sira ho konteúdu fibra aas, hamenus ai-han midar sira, no regula porsaun ai-han sira.

Ezersísiu Fiziku : Atividade fíziku regulár ajuda hadi'a sensibilidade ba insulina.

Monitorizasaun Glukosa ran: Monitorizasaun regulár ba nível midar iha raan hodi evita aumentu perigozu sira.

Ai-moruk: Uza ai-moruk ka insulina tuir doutór nia instrusaun.

Verifika Rutina: Verifika nível midar iha raan no funsaun isin nian beibeik.

Prevensaun ba diabetes mellitus, liuliu iha tipu 2, foka liu ba mudansa sira estilu moris nian, hanesan mantein todan isin nian ne'ebé ideál, dieta saudavel no ezersísiu fiziku regulár.


Elaborasaun Ne'e ASHTL Foti Husi Referensia sira ne'ebe koalia kona ba Doabetes Melitus.


Comments

Popular posts from this blog

Konseitu Caring/Kuidadu iha Pratika Enfermajen

IMPAKTU FUMA SIGARRU BA SAUDE HO APROXIMASAUN HOLISTIKU.