Saida mak Ran Midar ka Diabetes Melitus (DM). .
Diabetes
Mellitus (DM) maka kondisaun médiku króniku ida ne'ebé karakteriza ho nível
Glukosa As (Midar)iha raan. Ida-ne'e akontese tanba isin labele produz insulina
ne'ebé sufisiente ka labele uza insulina ho efetivu. Insulina hanesan hormona
ida ne'ebé produz hosi pánkreas, ne'ebé nia funsaun atu ajuda glukosa tama iha
sélula sira isin nian hodi nune'e bele uza hanesan fonte enerjia nian.
Tipu sira husi Diabetes
Mellitus
Diabetes
Mellitus Tipu 1
Akontese bainhira
sistema imunidade isin nian ataka no estraga sélula beta sira iha pankreas
ne'ebé produz insulina. Nu'udar rezultadu, isin labele produz insulina. Baibain
akontese iha labarik ka joven sira.
Tratamentu prinsipál
maka administrasaun esterna regulár ba insulina.
Diabetes
Mellitus Tipu 2
Ida-ne'e maka tipu DM
ne'ebé komún liu, akontese bainhira isin labele uza insulina ho efetivu
(rezisténsia ba insulina) ka pánkreas labele produz insulina ne'ebé sufisiente.
Normalmente dezenvolve iha ema adultu sira no iha relasaun ho estilu moris
ne'ebé la saudavel, obesidade, ka istória família nian.
Tratamentu bele envolve
mudansa sira iha dieta, ezersísiu, no ai-moruk oral sira ka injesaun insulina
nian.
Diabetes
Gestasionál
Akontese iha inan
isin-rua sira no normalmente lakon hafoin partu. Maibé, feto sira ne'ebé maka
esperiénsia ida-ne'e iha risku aas liu atu dezenvolve diabetes tipu 2 iha tempu
ikus iha moris.
Fatór
Risku sira
Fatór oioin ne'ebé bele
aumenta ema ida nia risku atu hetan moras diabetes mellitus inklui:
·
Fatór
jenétiku sira: Istória família nian kona-ba diabetes
aumenta risku.
·
Obesidade:
Bokur liu asosiadu ho rezisténsia ba insulina.
·
Falta
atividade fíziku: Estilu moris ne'ebé la ativu aumenta
risku ba diabetes tipu 2.
·
Idade:
Risku ba diabetes aumenta ho idade, liuliu hafoin idade 45.
· Ai-han sira ne'ebé la saudavel: Dieta ida ne'ebé iha modo barak no bokur sira ne'ebé la saudavel iha risku atu hamosu diabetes.
Sintoma
sira DM Nian
Sintoma sira moras
diabetes mellitus nian varia depende ba tipu no gravidade moras nian. Sintoma
komún balu inklui:
·
Dala barak sente hamrook no hemu barak.
·
Soe be kik Bei-beik, liuliu iha tempu
kalan.
·
Fadiga ka sente fraku.
·
Kanek ne’ebé susar atu kura.
·
Vizaun ne'ebé la klaru/hare la mos.
·
Lakon todan lahó razaun aparente (liuliu
iha DM tipu 1).
Komplikasaun
sira
Se la jere ho di'ak,
diabetes bele hamosu komplikasaun oioin ne'ebé grave, hanesan:
·
Moras
fuan:
Diabetes aumenta risku ba moras fuan no AVC.
·
Estragu
ba nervu (neuropatia): Rezulta iha fani ka sente moras,
liuliu iha ain no liman.
·
Estragu
ba rins (nefropatia): Bele kauza insufisiénsia rins nian.
·
Matan-hare la mos no sai at: Diabetes
bele estraga vazu sira raan nian iha matan, hodi hamosu problema vizaun ka
matan-delek.
·
Infesaun: Infesaun kulit ne'ebé akontese
beibeik no infesaun iha via urinária.
Jestaun
no Prevensaun
Dieta
Saudavel: Konsumu ai-han sira ho konteúdu fibra aas, hamenus
ai-han midar sira, no regula porsaun ai-han sira.
Ezersísiu
Fiziku : Atividade fíziku regulár ajuda hadi'a
sensibilidade ba insulina.
Monitorizasaun
Glukosa ran: Monitorizasaun regulár ba nível midar
iha raan hodi evita aumentu perigozu sira.
Ai-moruk:
Uza ai-moruk ka insulina tuir doutór nia instrusaun.
Verifika
Rutina: Verifika nível midar iha raan no funsaun isin nian
beibeik.
Prevensaun ba diabetes
mellitus, liuliu iha tipu 2, foka liu ba mudansa sira estilu moris nian,
hanesan mantein todan isin nian ne'ebé ideál, dieta saudavel no ezersísiu
fiziku regulár.
Elaborasaun Ne'e ASHTL Foti Husi Referensia sira ne'ebe koalia kona ba Doabetes Melitus.
Comments
Post a Comment