Posts

Image
  PRINSIPIU NO ETIKA ENFERMAJEN Étika enfermajen nian maka matadalan morál no profisionál sira ne'ebé maka regula hahalok enfermeiru sira nian hodi fornese servisu saúde nian ba pasiente sira, família sira, no komunidade sira. Étika ida-ne'e maka baze atu foti desizaun sira enfermajen nian no mantein relasaun étika sira entre enfermeiru sira no parte sira ne'ebé iha relasaun. Hodi komprende no aplika étika enfermajen nian, enfermeiru sira bele fornese kuidadu ho kualidade, justu no respeita dignidade umana. Prinsípiu prinsipál sira iha étika enfermajen nian inklui buat lima: autonomia, benefisénsia, la-malefénsia, justisa, no konfidensialidade (Potter & Perry, 2017). Autonomia refere ba pasiente nia direitu atu foti desizaun kona-ba nia kuidadu rasik, hafoin simu informasaun ne'ebé sufisiente no klaru. Enfermeiru sira tenke respeita pasiente nia desizaun sira, enkuantu sira la fó perigu ba pasiente ka ema seluk nia seguransa. Benefisiénsia, ka prinsípiu atu halo bua...

Konseitu Caring/Kuidadu iha Pratika Enfermajen

Image
 Konseitu "Caring/Kuidadu" iha Enfermajen Kuidadu iha enfermajen maka núkleu husi prátika enfermajen nian ne'ebé fó énfaze ba kuidadu, preokupasaun, no relasaun empatiku entre enfermeiru sira no pasiente sira. Kuidadu la'ós de'it aktu fíziku hodi tau matan ba pasiente sira, maibé inklui mós aspetu emosionál, psikolójiku no espirituál sira hodi hadi'a pasiente nia moris-di'ak. 1. Komprende Caring/Kuidadu iha Enfermajen  Tuir Jean Watson iha Teoria Kuidadu Umanu nian, kuidadu maka relasaun transpesoál ne'ebé envolve afetu, apresiasaun ba moris, no preokupasaun kle'an ba pasiente. Kuidadu ajuda pasiente sira iha prosesu kura olístiku. Tuir Mayeroff (1971), kuidadu maka prosesu ida ne'ebé inklui kompromisu, pasiénsia, onestidade, no komprensaun ba pasiente nia nesesidade sira. 2. Prinsípiu sira Kuidadu/Carring nian iha Enfermajen  1. Empatia – Komprende pasiente nia sentimentu no esperiénsia sira. 2. Onestidade – Fó informasaun ne'ebé loos ba p...

Konseitu Komunikasaun iha Enfermajen

Image
  Konseitu Komunikasaun iha Enfermajen  Komunikasaun iha enfermajen maka prosesu interasaun entre enfermeiru sira ho pasiente sira, família sira, ka ekipa saúde sira seluk hodi fornese kuidadu enfermajen nian ne'ebé efetivu. Komunikasaun ne'ebé di'ak importante tebes atu harii relasaun terapéutiku sira, komprende nesesidade pasiente nian, no hadi'a seguransa no kualidade servisu saúde nian. A. Tipu Komunikasaun iha Enfermajen  1. Komunikasaun Verbál Uza liafuan oralmente ka hakerek. Ezemplu sira: entrevista ho pasiente, edukasaun saúde, dokumentasaun médiku.  2. Komunikasaun la'ós verbál Involve espresaun oin nian, linguajen isin nian, kontaktu matan nian, no entonasaun lian nian. Ezemplu sira: hamnasa atu fó apoiu emosionál, doko ulun atu hatudu atensaun.  3. Komunikasaun Terapéutiku Ho objetivu atu harii relasaun konfiansa entre enfermeiru sira no pasiente sira. Ezemplu sira: rona ativu, empatia, fó enkorajamentu ba pasiente sira 4. Komunikasaun Intrapesoál Pr...

IMPAKTU FUMA SIGARRU BA SAUDE HO APROXIMASAUN HOLISTIKU.

Image
          Konseitu Saúde Holistiku Hanesan Aptoximasaun ida iha kontextu saúde ne’ebé hare ba iha asuntu saúde Kompletamente Hanesan :Aspektu Biolojia (Fiziku),Psikolojia,Emosional,Sosial no Esperitual.Aproximasaun ne’e la’os deit atu hare ba iha kontextu Tratamentu ba moras maibe hare mos husi Kontextu Prevensaun iha Ne’ebé hodi halo balansu ba kualidade Moris totalmente Iha Elaborasaun ida ne’e ASHTL Sei Deskreve kona ba Aproximasaun Impaktu Sigaru ( Fuma) Ba saúde ita ema nian husi aspektu saúde Holistiku.iha Dimensaun Lubuk ida wainhira ita hare kona ba Impaktu Fuma ba Saude Holistikamente hanesan Tuir mai : 1. Dimensaun Biolojiku ( Fiziku) Sigaru Kontein Subtansia Kimiku Perigu sira hanesan : Nikotina,Alkatrsaun no Monoksidu karbonu Subtansia Kimiku Tolu ne’e sei Impaktu Ba iha saude fiziku hanesan ·          Pulmaun            : Sei hamosu Moras Pulmaun Obstruktiva ...

Saida mak Ran Midar ka Diabetes Melitus (DM). .

Image
  Diabetes Mellitus (DM) maka kondisaun médiku króniku ida ne'ebé karakteriza ho nível Glukosa As (Midar)iha raan. Ida-ne'e akontese tanba isin labele produz insulina ne'ebé sufisiente ka labele uza insulina ho efetivu. Insulina hanesan hormona ida ne'ebé produz hosi pánkreas, ne'ebé nia funsaun atu ajuda glukosa tama iha sélula sira isin nian hodi nune'e bele uza hanesan fonte enerjia nian. Tipu sira husi Diabetes Mellitus Diabetes Mellitus Tipu 1 Akontese bainhira sistema imunidade isin nian ataka no estraga sélula beta sira iha pankreas ne'ebé produz insulina. Nu'udar rezultadu, isin labele produz insulina. Baibain akontese iha labarik ka joven sira. Tratamentu prinsipál maka administrasaun esterna regulár ba insulina. Diabetes Mellitus Tipu 2 Ida-ne'e maka tipu DM ne'ebé komún liu, akontese bainhira isin labele uza insulina ho efetivu (rezisténsia ba insulina) ka pánkreas labele produz insulina ne'ebé sufisiente. Normalmente d...